Janek Õiglane: Kui näete Kia Sportage’it, pikk toru katusel, siis olen see ilmselt mina
Tekst ja fotod: Mihkel Külaots
Viie meetrised teibad auto katusel ja pikad odad salongis sees – see on kümnevõistleja Janeki argipäev. Kui muidu oleme harjunud nägema Janekit hüppamas, jooksmas või muid jõunumbreid harrastamas, siis seekord räägib sportlane autodest.
Enne kui meie jututeemade põhituumaks saavad autod, huvitab mind, kuidas sa üldse kümnevõistluseni jõudsid?
Olen lapsest saati kergejõustikuga tegelenud, vanemad ka kergejõustiku taustaga. Noorena alustasin erinevate aladega ja ma olin ilmselt umbes 12-aastane, kui mõtlesin, et lähen proovin Eesti meistrivõistlustel juunioride klassis kümnevõistlust ja peale seda hakkas meeldima.
Kui mul oleks enda tugev ala, siis ma tegeleks ainult ühe kindla spordialaga. Kümnevõistlus on tegelikult väga vigastusterohke ja raske, samuti ka kõige vaesem ala kergejõustikus, seal väga suuri rahasid ei liigu. Aga kuna mul ühte tugevat ei ole, siis pean kõigi kümne alaga tegelema.
Milline on sinu suhe mootorite maailmaga?
Ma pole just kõige suurem tehnikafänn, aga mulle meeldivad vanakooli autod, Instagramis jälgin mitmeid retroautode postitajaid. Minu unistuste auto on Porsche 911 - just vanemad versioonid, mis on maitsekalt taastatud ja veidi ilusamaks “putitatud”. Kui linnapeal olen mõnda näinud, siis teeb ikka suu vesiseks küll.
Load tegin üsna hilises eas ära, 22-aastaselt. Esimene auto oli mu isa 2012. aasta Volvo XC90, mille ta mulle andis – kõva sõna! Kui olin mõnda aega sellega sõitnud, sain aru, et suur ja väga janune XC90 pole mulle kõige sobivam. Ma liigun enamasti Tallinnas ja kütust kulus ikka palju, lisaks oli raske parkida. Mõne aja pärast müüsin Volvo maha ja ostsin omale uue Mini Cooper S’i. Sellega on linnas väga mõnus sõita, mõnusa minekuga ja lihtne parkida. Aga kui ma endale Kia sain, siis andsin Mini emale sõitmiseks.
Kia Sportage on mu kolmas auto. Ehkki ma ütlesin, et ma pole väga autoinimene, siis lühikese ajaga on mul olnud kolm väga muljetavaldavat autot. Päris mõnus kui nüüd järgi mõelda!
Sportlastele on tihtipeale sponsoriks autofirmad. Kuivõrd on auto sinu karjääri edendamiseks vajalik?
Auto on minu jaoks väga tähtis - kümnevõistlejana pean ma endaga pidevalt odasid ja viie meetri pikkuseid teibaid kaasas kandma! Odad mahuvad ilusti Sportage’i salongi ära, aga teibaid vean ma auto katusereelingutel spetsiaalse toru sees. Kui näete linna peal musta Kia Sportage’it sõitmas, kus on pikk must toru katusel, siis olen see suure tõenäosusega mina.
Kui mul veel autot ei olnud, oligi probleem võistlustel käimisega. Pidin teistelt võistlejatel küsima, et kas saavad mu peale võtta või pakkusin välja, et lähme liinibussiga, kuigi ega see variant ka teivastega mugav polnud. Hetkel ei pea muretsema, kuidas kohale saan, võin reaalselt keskenduda vaid põhitegevusele ehk trennile või võistlusele.
Milline on sinu sõidustiil? Kas vahel ikka kiirendad ja naudid võimsa auto võlusid ka?
Ükskord valgusfoori taga seistes jäi mu kõrval seisma üks rullnokk oma BMWga. Andis seistes märku, et noh, teeme võidu! Ma sõitsin tookord oma Miniga – oranži värvi, mustad triibud peal, ilmselt arvas bemmimees, et see on paras naisteauto. Mõtlesin, et okei, teeme siis võidu. Rohelise tule süttides kiirendasin kuni 50 kilomeetrini tunnis, siis võtsin tempo maha. Tegin BMWle täiega ära. Teist tüüpi see tulemus ei rahuldanud ja paarsada meetrit edasi uhas ta minust suure hurraaga mööda. Ehk siis ta ületas kiirust, et kuidagigi tõestada, et on tegija. Naersin südamest.
Aga üks asi on mul veel veres ja seda on tõdenud ka Erki Nool: valgusfoori taga seistes püüan rohelisele tulele võimalikult kiiresti reageerida. Mitte et kiirendan gaas põhjas, vaid tahan võimalikult kiiresti kohalt liikuma hakata. Noh, nagu sportlased ikka, et tahavad stardis hästi minema saada.
Aga muus mõttes olen igav sõitja. Mu sõidustiil on hästi rahulik - seda on mulle päris palju öeldud. Ei ole äkiline, ei ole agressiivne. See kajastub ka spordis - võtan asja võimalikult rahulikult, ei ole mõtet asjatult agressiivne olla.
Kuidas avariidega lood on?
Ainult üks kord on õnnetus juhtunud ja seegi oli üsna õnnelik õnnetus. Sõitsin emaga Tallinnast Vändrasse, oli talv ja korralik kiilasjää. Läksin oma Volvoga vasakpöördesse, kiirus oli vaid 20 kilomeetrit tunnis, ja auto hakkas libisema. Mitte midagi polnud teha, lihtsalt rattad ei haardunud kiilasjää tõttu - sõitsin teelt välja, vastu puud. Kiirus oli väike, keegi viga ei saanud, ainult auto esituli läks katki. Aga see oli tõesti hull kiilasjää.
Autode juhtpaneelis on tänapäeval niivõrd palju nuppe ja lüliteid...olen kindel, et paljud juhid polegi kõigi funktsioonidega kursis või vähemalt ei kasuta neid kõiki. Milliseid funktsioone ise enim kasutad?
Talvel meeldib mulle väga roolisoojendus - jube mõnus asi. Enam ei teagi, kuidas ilma selleta hakkama saaks. Ja suvel meeldivad ventileeritavad istmed. Mina olen see sportlane, kes kliimat väga ei kasuta. Kui on palav, lasen aknast tuult sisse, sest mu kurk on suhteliselt hell. Ventileeritavad istmed on selle asenduseks – aitavad keha hästi maha jahutada.
Carplayd kasutan tihti, panen muusika läbi selle käima. Ekraanile panen tihti kaardi ette, hands-free on väga lihtne ja mugav. Autoga sõites ma tihti helistangi kellelegi, räägin juttu ja siis on mõnusam. Ma muidugi keskendun sõidule, aga saan ka rääkida. Sõidurežiime vahetan ka aeg-ajalt, vahel sõidan sportrežiimis. See muudab auto kohe elavamaks ja kuidagi nagu kergemaks.
Kas sa oled teadlik, mida kõik need nupud teevad?
(Janek vaatab ringi) Kõiki nuppe tean. Oot, aga “Seek” nupp raadio peal… Mis see on, seda ei tea. Ma pole isegi mõelnud selle peale, see on midagi muusikaga seotud vist. Ei ole vaja läinud, sellepärast ei tea ka.
Mis funktsioone sa autos üldse ei kasuta?
Sõidurajast kaldumise hoiatuse lülitan pigem välja, sest aeg-ajalt tuleb ikka rida vahetada ja siis see süsteem asjatult piiksub kogu aeg. Ma eelistan ilma selleta sõita. Muidu on see süsteem väga nutikas, suudab autot ise joonte vahel hoida, aga mind selline süsteem väga ei huvita. See Sportage on päris nutikas, suudab ise parkida ka, aga ma pole seda funktsiooni kasutanud - olen seni ise hakkama saanud. Mägipidurit pole ka kasutanud.
Räägi üks huvitav fakt sinu ja autosõidu kohta.
Ma ei tea, kas see on kummaline, aga mulle meeldib üksi autoga sõites muusikat kuulata ja kõva häälega kaasa laulda. Ma tõesti naudin seda.
Janek võistleb järgmisel kuul kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas. Tema eesmärk on täita ära olümpianorm, et pärast MMi end juba Jaapani olümpiaks ette valmistama hakata. Hoiame talle pöialt!
